fbpx

Saaremaa super ahvenapüük

Ahvenapüük Saaremaal

Saaremaa super ahvenapüük

Kuna mai alguses tundus veel, et see aasta ei tule Saaremaale sõidust vist midagi välja, siis kes oleks arvanud, et ma toosama kuu #kalastusseiklustes pajatan just sealsest ahvena- ja haugipüügist.

Sõitsime Markkoga mai keskel kaheks päevaks Saaremaale, et seal mönusalt ahvenaid ja hauge jahtida. Kui lume ja lörtsiga võitlemine välja arvata, siis töötas plaan nagu kellavärk ja tulemusi ei pea häbenema. Kalasaagiks jäi 21kg triibulisi ja haugid küündisid sinna 4 kg lähedale.

Millega? Mis kell ja mis ilmaga? Seda kõike ja veel muudki, saad lugeda allolevatest memuaaridest.


Kogu lugu rullus lahti sedasi, et 7. mai õhtul saabus Stenbocki majast teade: “Alates 8. maist avaneb mandri ja saarte vahel liikumine kõigile inimestele, sõltumata elukohast!” Saatsin verivärske rõõmusõnumi Johnile messengeris edasi ja pool tundi pärast “nähtud” teadet kirjutas ta, et nad lähevad Markkoga homme saarde.

Sõge on see kalamehe elu ikka. Üks väike teade ja kõik varajasemad plaanid lendasid sahtli. Mul ei jäänud muud üle, kui kadedana kodus küüsi närida, sest keegi peab ju tööd ka tegema.

Minu õnneks läks asi siiski nii, et suur kalaselfide laviin jäi tulemata ja ma sain rahulikult tööd teha. Selgus, et veel on pisut vara. Haug pole landist huvitatud ning ahvena võtt oli ka tagasihoidlik. Siiski said nad paraja portsu triibulisi, mis andis vunki, et uus Saaremaa ekspeditsioon kokku panna.

Leppisime Markkoga kokku, et kui ilm vähegi lubab, siis võtame selle juba paari päeva pärast ette.

Ilm lubas

Läkski nii, et möödus paar venivat päeva ning 14. mai hommikul viis Kuivastu-Virtsu praam meid saarde. Kuna Markko pole väga ühe päeva mees, siis nägi suur sõjaplaan ette kahepäevast püügimaratoni. Esimesel päeval jahime ahvenat ja teine päev katsume mõne priskema haugimamma paati meelitada.

Meie õnneks oli sats eesrindlike Jahipauna pioneere juba pool juhuslikult sama päeva hommikul varajasema praamiga saarde ahvenapüügile tulnud. Seega tõmbasime Robile kõne peale ja nõudsime saagiraportit.

Selgus, et neil pole asi kiita. Piitsad on juba tunni jagu välkunud, aga kotis haigutab tühjus. Selge, nende külje alla pole mõtet minna. Keerasime autonina sama lahesopi poole, kus Markko ja John eelmine nädal käinud olid.

Jõudsime vee äärde kuskil 10 paiku ja minu jaoks oli tegu täiesti uue kohaga. Kuna ka see kalakoht pole minu enda leid, siis kalasõprade hoidmise huvides ei saa ma Sinuga jagada ei täpset kohta ega kohakirjeldust.

Okei, võin vihjeks öelda, et igal pool sirgusid jändrikud kadakad ja kaldaserv oli lapikuid lutsuviskamise kive täis. Virvendava vee pealt võis leida parvedes luiki ning sopi kaugemas otsas asjatas üks pisike paat. Kõik tundus chill. Isegi ilm tundus sellel hetkel paljulubav.

Päike triivis rõõmsalt sinise taeva serval ning peatset rahe ja lumesadu polnud kuskilt paista. Pumpasime rõõmsalt enda väikse kummipaadi täis, ühendasime talle elektrivurri sappa ja laadisime varustuse paati. Püük võis alata.

Esimesest viskest alates

Kuna Markkol oli juba varajasematest käimistest mõned magusamad augud teada, siis kimasimegi suurema keerutamiseta lähima hotspotini. Vesi oli sogane. Selline, et meetri pealt polnud põhja väga näha, aga põhi pidi juttude järgi olema ühtlane sambalavaip ning kuni 2 meetrit sügav.

Sidusin 5g jigipea enda tamiilile ning lükkasin sinna rohekashõbedase 5cm kummiluti otsa. Esimene vise, jigi maandus põhja, ridvaga paar hüpet ning nätaki kala taga. Suu kõrvuni tõstsin päeva esimese, umbes 200g ahvena paati. Kiirelt Johnile mõned ärritavad pildid ja lant uuesti vette.

Ahvenapüük Saaremaal

Päeva esimene vise.

Järgmine vise jooksis tühjalt, kuid kolmas vise käis uuesti mats ridvast läbi. Kiire haakimine ja taga ta oli. Seekord juba kobedam, selline 300-400g. Samamoodi hakkas Markkol umbes viiendast viskest masin tööle ja nii me tirisime järgnevad kaks tundi ilusat suurt ahvenat põhimõtteliselt ketti.

Väikse tehnilise märkusena mainin, et kala läks just kummiluti hüpitamise peale käima.

Minu tehnika oli midagi sellist, et ma lasin jigil enamvähem põhja ära vajuda, siis tegin ridvaga kaks kiiret nõksu, ridva otsa samal ajal pool meetrit ülespoole tõstes. Seejärel sekundiline paus, sinna otsa 5-6 vändapööret ja jälle üks-kaks nõksu. Niisama kerimine tõi kuskil 3 korda vähem kala.

Ahvenapüük Saaremaal

Päeva kolmas vise.

Sündmuste keskel

Siiski polnud see kaks tundi ainult lust ja lillepidu, sest ilm oli tõsiselt kreisi. Nii kreisi, et selle 2h jooksul valati taevast meile paati jäist vihma, mis vaheldus mõnusalt suure rahe ja vedela lumega. Tuul oli üks hetk nullis ja järgmine moment vilises 7m/s ning selle aja jooksul jõudis ta kompassile vähemalt kaks tiiru peale teha.

Ahvenapüük Saaremaal

Paat on lund täis, aga mees on vähemalt õnnelik.

Seega avastasime keset tulisemat võttu, et me oleme täiesti läbi külmunud. Suristasime oma kummikaga kaldale ning pugesime autosse peitu.

Istusime, käed tagumiku all soojas ning varbad ventikasse surutult kuskil paar tundi autos, enne kui taas merele söandasime minna. Tuul keerles jätkuvalt justkui tsükloni silmas ringiratast ning pilved tundusid ühes temaga edasi-tagasi sõeluvat, tühjendades igal ülesõidul meie kaela jällegi kas vihma, lund või rahet.

Ahvenapüük Saaremaal

Kahe maru vahel.

Kalad oli samuti oma suud koomale tõmmanud, sest hommikust aplat õgimist me enam ei näinud. Tuli küll jätkuvalt ilusaid kalu, kuid mitte enam nii lihtsalt. Mingi hetk avastasime, et trollimise ja loopimise kombo toidab kõige paremini.

Vedasime neidsamu väikseid kumilutte paadi järel, seniks kuni mõni ahven otsa kargas. Seejärel lõime ankru sisse ja loopisime seniks kuni kala tuli ning siis jätkasime trolli. Kella 6 paiku panime püügile punkti.

Mu kalakaal näitas meie päeva tulemuseks 21kg ahvenat. Enesega rahulolevalt lõime kola bussikuuti ning räsitud ja märgade kadakate saatel logistasime oma samasugused kehad öömajale.

Ahvenapüük Saaremaal

Päeva saak – 21 kg

Selleks oli Markkol bookitud väike saunamaja otse Pädaste mõisa kõrval. Lihtne ja tagasihoidlik, kuid mõnusalt puhas ja korralik majake oli täpselt see, mis meil vaja oli. Panime sauna kuuma ja õlled külma ning praadisime õhtusöögiks paar pannitäit värsket ahvenat.

Nautisime veel paar tundi head ja paremat kraami, kuniks päeva rammestus meid kustutas. Magasin nagu sõjaväes kuniks hommikuvalgus  ja punnis põis mind äratasid.

Ahvenapüük Saaremaal

Võis praetud ahvenafilee soola ja sidrunipipraga.

Hommik oli külm ja limane

Seega ajasin 7 aegu endale kargu alla ja panin ilma pikema soojenduseta välja kalu puhastama. Olgugi, et päike juba muigas ja linnud andsid häälepaeltele valu, oli õhk jäiselt karge. Kõik ahvenad olid külmad ja kanged nagu mahlapulgad ja peab ütlema, et nende menetlemine ei olnud just kõige mõnusam.

Siiski lükkasin ühte mõõtu kalad suitsuahju tarbeks lõhki ning suuremad tegelased lõikusin fileeks. Kell oli kuskil 10, kui ma lõpetasin. Selleks ajaks oli Markko ka endale eluvaimu sisse saanud ning paras aeg oli kohvivesi ja munad tulele lüüa.

Ja nagu ma ütlesin, siis kes Muhus mõnusat ööbimist otsib, siis Pädaste Välja külalistemaja on kindel variant. Lisaks saunamajale, mis mahutab 3, maksimum 4 inimest, on neil ka mitu suurt maja ning isegi ilma mootorita Kasse paati saab neilt rentida. Seda tegime ka meie.

Uus päev, uued kalad

Kuskil 11 paiku lõime majakese ukse lukku ja veeresime üle põllu asuvasse sadama parklasse. Võtsime enda elektrivurri, kolaka aku ja kalavarustuse kaenlasse ning sammusime väiksesse külasadamasse, kus pidi meid üks valge Kasse paat ootama.

Venitasime kadakate vahel pesitseva, küllaltki tutika 4-meetrise Kasse vee äärde ja peatselt olimegi juba lainetel. Sealsamas loopis üks paatkond lanti ja järelpärimise peale ütlesid mehed, et mõned kalad oldi ikka hommikul saadud. Seega lootust oli.

Tegelikult on Pädaste lahesopid juba küllaltki tuntud haugiveed, seega päris puusalt me seda kohta ei valinud. Siiski pole ühegi uue kohaga asjad nii lihtsad, et lähed ja võtad kala ning nii pidime ka meie päris mitu tundi lootusetult tühja taguma.

Proovisime kalda alt ja keset soppi, sügavalt ja madalalt, sambla pealt ja kivi vahelt – täielik vaikus. Kuna ilm oli ka jätkuvalt üpris tuuline, siis hakkas motivatsioonimast juba kergelt maha käima, kuniks Markko tegi teravama haakimise ning action läks käima.

Pärast mõningast madistamist saime oma esimese kahekilose paati. Hammustama ajas teda 7cm uppuv Salmo Slider Red Tigeri värvides ja taha hakkas ta lageda liivavälja pealt. Keerasime paadinina vastu tuult ja sõitsime uuesti samma kohta, kust me eelmist triivi alustasime.

Markko sai vaevalt kaks viset teha, kui uus pauk käis ridvast läbi. Seekord oli juba märgatavamalt priskem tegelane landi otsas. Taaskord kostus mõni minut sidurikärinat ning pärast kala paati toomist näitas kaal tema kaaluks 3,7 kilo. Not f*cking bad, sama slider tegi taaskord töö ära.

Pädaste haug

Tegija lant ja päeva suurim kala – 3,7 kg

Mõni päev on parem kui teine

Nüüd hakkasid mu fileerimisest lõhkised näpud ka landikarbist tulipunast lanti otsima, kuid selgus, et sellist mul ei ole. Panin otsa enda kõige ligilähedasema landi, milleks oli ka 7cm uppuv, kirsipunase läikega Salmo Slider, kuid tutkitki. Tulemuseks kõigest üks järgi ujumine.

Pärast seda, kui Markko oli veel 3 kala paati toonud, lõin otsa oma kõige punasema landi, milleks oli offset konksuga 10cm kummilutt ja ennäe imet – kala hakkas rabama, aga otsa ei jäänud. Kuna aeg oli juba praamile hakata sättima, siis kahjuks ei saanud ma oma kummilutti liiga pikalt tuunida.

Päev lõppeski nii, et Markko tegi mulle oma punase slideriga 7-0. See oli esimene kord, kui ma näen, et kala võtab ühte ja ainult ühte lanti. Inetu küll, aga selline see kalapüük on.

Juba järgmine päev maandus sama slider mulle landikasti.

Kokkuvõtvat infot

Kuupäevad: 14-15 mai

Ilm: 14. ilm oli sõgedus kuubis. Tuli lund, rahet ja vihma. Tuul keerutas kaks tiiru ümber kompassi ning puhus hooti üle 10m/s.  Temp oli kuskil 6 kraadi üle celsiuse.

15. ilm oi juba leebem. Tuul oli jätkuvalt hooti tugev, kuid otseselt püüki ei seganud. Päike paistis vahelduva eduga ja temp oli ka mõni kraad soojem.

Püügiviis: Püük käis paadist ja spinningutega. Ahvenaid jigitasime väikeste kummiluttidega ning hauge jahtisime enamasti slaideritega.

Ahvena varustus: Ridvaks DAM Nanoflex Pro 2.1m 7-21g. Rulliks Shimano Nexave 2500. Tamiiliks Trabucco T-Force Spinning 0,227mm. Jigipead olid valdavalt 3-5g ja kummilutid jäid 3-4cm kanti.

Haugi varustus: Ridvaks DAM Effzett Nova Spin 15-53g. Rulliks vana Shimano Nexave 2500SRC. Nööriks Berkley X9 0,17mm.

Tegijad landid: Ahvenaid murdsid 3-7cm Berkley ja Atemi kummilandid ja kõik haugid tõi eranditult 7cm uppuv Salmo Slider Red Tigeri värvides.

Saak: Kuskil 5 püügitunniga saime kahe peale 21kg korralikku ahvenat ja järgmine päev saime 6 püügitunniga 7 mõõdus haugi, millest suurim oli 3.7 kg.

Kõik minu eelnevad kalastusseiklused leiad SIIT.

Küsimused tulista kommentaaridesse ja kui Sind teema kõnetas, siis palun, jaga postitust ka oma hea kalasemuga! Seda saad kiirelt teha, klikates pisut allpool olevatele sotsiaalmeedia ikoonidele.

Aitäh!


Sulle meeldis see postitus? Liitu meie kalastusseiklejate armeega ja ole esimesena kursis kõigi meie tegemistega. Telli endale kõige seiklusrikkam uudiskiri SIIT!  


 

Share this post

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga