fbpx

Toomase 2020. kokkuvõte ehk aasta parimad püügipäevad

Toomase 2020. kokkuvõte ehk aasta parimad püügipäevad

Uus aasta on uute seiklustega kohale jõudnud ja sestap on viimane aeg meenutada läinud aastanumbri põnevamaid seikasid ühe kokkuvõtva kirjutisega.

Tegu on mõnusalt ülevaatliku ja parajalt illustreeritud kronoloogilise postitusega, mis aitab sul mugavalt läbi jalutada kõik mu möödunud aasta eredamad kalalkäigud.

Seega haara endale seltsiliseks üks mõnus soe jook ja hakkame vaikselt minema.


Mitte just tavaline algus mitte just tavalisele aastale

Kui 2019 detsembrist võis leida veel mõned miinuskraadidega päevad, siis 2020 jaanuar oli puhta sulakuu. Paukuva pakase asemel tuli leppida poris plätserdamisega.

Märkmeid sirvides leian, et mu “talihooaeg” möödus Kasaril ja Paadremaal lutsude jahtimisega ja needki korrad polnud teab mis produktiivsed.

Aga nagu ikka pole head ilma halvata ja jaanipäeva võitu talv sundis jääpüügile alternatiive otsima.

Jääpüük Peipsil.

Õrrituseks üks talvine hommik Peipsilt (jaanuar 2019)

Mängu tuli Forelliküttide Suurgildi libe käsi

Nagu enamus teavad, siis 1. veebruaril lõppeb jõeforellide püügikeeld ja andunud jõekakütid ootavad seda päeva nagu issanda õnnistust. Täieliku forellivõhikuna otsustasin minagi jõekarallist osa võtta ja no see otsus oli nagu lahtise kaanega kanalisatsioonikaevu hüppamine. 

Järgnevate kuude jooksul avastasin ma 9 püügipäevaga 14 kilomeetri jagu jõelõike 4 erineval jõel, kulutades puhtalt loopimisele kuskil 33 tundi. Kogu seda statistikat jäid kroonima kaks mõõdus jõekat, millest üks oli täpselt 36 cm pikk ja teisel näitas mõõdulint uskumatud 47 cm. Viimase kaal jäi 1,1-1,2 kg vahele. Ebareaalne.

Olen oma jõeka sõltlaseks saamise lugu üpris hästi dokumenteerinud. Populaarsema postituse leiad siit: Nullist jõeforelli kütiks – kui keeruline see ikka olla saab?

Lisaks natuke videomaterjali:

Mis sa arvad, kas ma juba loen minuteid uue hooaja alguseni?

Telekas on jätkuvalt forelli TV lainel

Sealt edasi libises peale minu teine merika ehk meriforelli hooaeg. Kuna 2020. aastat saatma jääv koroona saabus oma lock down‘idega täpselt merika ajaks, siis sai Rihoga üpris usinalt Tallinnat ümbritsevaid randasid pommitamas käidud.

Olgugi, et kõik paadunud merikakütid räägivad sellest kevadest kui ühest heldemast merikahooajast, siis meil Rihoga asjad nii hästi ei läinud. Nagu tagantjärgi jutud räägivad, siis olid võitjad need, kes viitsisid ennast ühes päiksetõusuga mere äärde vedada. Mida aga meie tegime? No loomulikult käisime just õhtuti püüdmas.

Siiski leiab ka pime kana tera ja ühel järjekordsel tretil Murastesse, just siis, kui päike oli ennast Soome lahe lainetesse kustutanud, hakkas mu ritv elama.

Justkui unest ärganuna ei saanud ma pikalt mütsigi aru, sest variant, et mu landi otsas on kala, tundus kuidagi uskumatu. Siiski suutsin ennast kokku võtta ja pärast mõningast toibumist hoidsin oma adrenaliinist värisevate käte vahel enda elu esimest meriforelli.

Meriforell

Napilt aga kindlalt alla mõõdu – 49 cm

Tunne oli ilmselt nagu Ragnar Lothbrokil, kui ta esimest korda Pariisi purjetas – ma teadsin, et ta on olemas, aga et ta nii ilus on! Olgugi, et tegu oli napilt alamõõdus isendiga, siis peale ∼15 raundi nullitamist, suudab ka selline elukas tuju läbi taeva tõsta.

Hiliskevadet iseloomustavad Saaremaa triibulised

Sealt edasi saabus maikuu ja ühes sellega leevenesid ka koroonast tingitud piirangud. Taas sai ka mandrikonn ilma eriloata oma jala Saaremaale sättida ja nii leidiski läbi vere, valu ja vihma aset mu eelmise aasta kõige vingem ahvenapüük.

Rahest ja tormist tuimadeks tambitud näppudega kakkusime Markkoga kõigest loetud püügitundidega merest välja 21 kg valitud ahvenaid.

Ahvenapüük Saaremaal

Ahvenapüük Saaremaal

Kuna kogu see päev oli tegelikult hulka põnevam, kui kaks kokkuvõtvat lauset, siis soovitan kõike täpsemalt mu toonasest postitusest lugeda: Saaremaa super ahvenapüük

Haugipüük jäi see kevad unarusse

Kui mu aastalõpu orgiatest tuhmunud mälu ja märkmed mind ei peta, siis selgub, et 2020 jäi kevadine haugipüük kuidagi tahaplaanile.

Kogu mu (hilis)kevadise haugijahi võib kokku võtta kahe pingelise päevaga Vormisil, mil me Johniga Estlandi Virtuaalhaugi püügivõistlusest osa võtsime. Olgugi, et võistluse mõttes kukkus meie ekspeditsioon läbi, siis funni ja väärt kogemust laekus kontole kuhjaga.

Mõlemast võistluspäevast on ka küllaltki detailne vlogi:

Suvel jõudsin käe isegi kohaseks teha

Juuni ja juuli eredamad kalalkäigud viisid meid Emajõele ja märksõnaks oli kohapüük. Nii kui hooajale start anti hakkas interneti ilmuma müstilisi pilte ja jutukesi, mis kõik kiitsid (täpselt nagu merikate puhulgi) enneolematud hooaega.

Jäi mulje, et kõik kes vähegi viitsisid oma silikonid vee äärde vedada said ka premeeritud.

Alustavate küttidena tegime ka meie kaks reisi kõikide jõgede ema juurde ja tulemuseks õnnestus mul ikka üks poolemeetrine kohapoiss paati meelitada. Esimeste katsetuste kohta pole paha tulemus ja kindlasti olen järgmine aasta juba õigel ajal platsis.

Koha Kohapüük Emajõgi

50 cm ja 1,15 kg

Koha Kohapüük Emajõgi

Suvel lõppu veel üks paras ports ahvenaid

Augustis sai taaskord omajagu kalal käidud, aga kuud jääb ikkagi kroonima järjekordne ahvenaekspeditsioon Saaremaale.

Samad sopid ja samad kängus kadakad, mis kevadel, aga seekord oli seikluskaaslaseks Helena. Ühendasime kalapüügi ja telklaagri stiilis puhkuse – mis sa hing veel ihkad.

Videovõlur Helena meisterdas mõlemast püügipäevast ka badass vlogid:

 

Kes taaskord detaile ihkab, siis siin postituses on kõik pulkadena lahti võetud: Nädalavahetuseks Saaremaale – ahvenapüük ja telklaagri mõnud

Sügisel keeras Ahti kalakraane koomale

Sealt edasi tulevad september ja oktoober, mis tagasivaates võiks öelda, et olid kõige kalavaesemad kuud.

Tööd sai küll tehtud, aga tulemust ei tulnud:

  • Kolm Peraküla lestareisi – iga kord mõned peopesasuurused lapikud ämbri põhjas
  • Kaks pikka päeva Lõuna-Eesti väikejärvedel – haugijuppe ikka leidus aga mammad ennast näole ei andnud
  • Vastu hooaja lõppu sai käidud veel jõekaid jahtimas – käed sain kalaseks, aga lõhna saia peale ei pane

Siiski ma ei kurda, sest sitt päev vee ääres on parem, kui hea päev linnas PUNKT

Lestapüük Lest Peraküla

Jõeforellide püük

Operaatorite raske elu

Aasta lõppu veel üks mõnus haugipüük

Novembri algus aga seevastu üllatas mind ühe eksprompt haugireisiga Soome.

Juhuse (ja kiire orgunni) tahtel hüppasin Vahuri ja tema semudega punti, et lõppeval aastal veel viimast korda käed korralikult ilaseks teha. Kokku veetsime viis pikka päeva Tammisaare lähistel vett kammides ning tulemusi ei pea häbenema.

Kala polnud küll massiliselt ja mõõt polnud teab mis suur, aga püügimõnu jagus rohkem kui küll.

Pildil on reisi suurim isend – 5,6 kg mamma, mis lisaks tiitlile tõi mulle boonusena ka iga mehe käest 10€. Purgiraha, nagu me seda kutsume.

Soome haugipüük

Mamma ampsas mu viimase aasta lemmik haugilanti – särje värvides 12cm Salmo Sweeper


Hakkamegi lõpule lähenema

Soome reisiga võibki laias laastus mu püügiaasta ülevaate kokku traageldada. Eks siin sai veel kuni detsembri külmadeni lootusrikkalt meriforelli ka jahtimas käidud, aga seda kala mul sügishooajal näha ei õnnestunud.

Kui nüüd mõne sõnaga kogu aastat iseloomustada, siis parim väljend oleks ilmselt “uued tuuled”.

Uskumatul palju sai avastatud uusi ja põnevaid püügipaiku. Bucket listist sai maha tõmmata mitu uut liiki ja kõigele lisaks sai hulga uute ja põnevate inimestega kohtutud. Metsikult äge aasta.

Aasta 2021

Ja nagu ikka peab igat õiget kokkuvõtet jääma lõpunoodina saatma ka põgus pilk tulevikku.

Eks nii on hea järgmist kokkuvõtet tehes jälle vaadata, mis mõtted aasta algsuses kolbas keerlesid. Lisaks on kummalisel kombel kirja pandud ideedel kõvasti suurem tõenäosus paberilt reaalsusesse karata. Elame näeme 😉

See, et ma ainese olemasolul igakuiselt blogiga mässan on juba enesestmõistetav, seega seda mõtet ei pea väga pikalt veeretama.

Mis videomaterjali puudutab, siis tuleval aastal tahaks katsetada produktsioonilt pisut rabedamat, kuid sisult samalaadseid videoformaate.

Nimelt on kvaliteetse videoproduktsiooni rets miinus selle tootmisele kuluv aeg. Eelmine aasta juhtus mitu korda seda, et väärtusliku info parim enne oli laivi jõudes juba läbi. Seega on mul plaan toota rohkem 1-2 minutilisi action klippe ning vlogisid, mida pole niivõrd palju produtseeritud.

Kiiremat, väärtuslikumat ja aktuaalsemat sisu produktsiooni kvaliteedi arvelt. Kuidas ka valem kriitikat kannatab, eks seda näeme peagi.

Uutest mõtetest veel rääkida, siis tulev aasta võib rohkem tuua metsikumat ja rändavamat kalapüüki. Hetkel vähemalt uitab mul peas mitu mõtet ühendada looduses kolamine ja kalapüük. Vihjeks veel niipalju, et kõik need mõtted ei rända ainult mööda Eestimaad ringi. Eks elame näeme.

Lõpetuseks nukid ja ma loodan, et sul tuleb badass kalapüügi aasta täis uusi kohti ja uusi rekordeid!

Toomas Pärnamaa
Trevally kapten
toomas@trevallyfishing.ee
+372 56 668 536


Sulle meeldis see postitus? Liitu meie kalastusseiklejate armeega ja ole esimesena kursis kõigi meie tegemistega. Telli endale kõige seiklusrikkam uudiskiri SIIT


 

Share this post